Logo
  Avaleht  Üldinfo  Koolipere  Koolikorraldus  Õppetöö  Projektid  Vastuvõtt  Teadmiskeskus  Tugisüsteem  Huvitegevus  Spordikeskus
  Koolipere
Juhtkond
Õpetajad
Tugispetsialistid
Halduspersonal
Klasside postiloendid
Vanematekogu
Õpilasesindus
Hoolekogu
Hoolekogu 2017/2018
Hoolekogu 2016/2017
Hoolekogu 2015/2016
Hoolekogu õppeaastal 2014/2015
Hoolekogu õppeaastal 2013/2014
Hoolekogu õppeaastal 2012/2013
Hoolekogu õppeaastal 2011/2012
Hoolekogude töökord
Vilistlased
Tervisenõukogu

  Otsing
Täppisotsing  

Hoolekogu koosolek 3. veebruar 2014

Kuupäev: 03.veebruar 2014
Algus: 18.00
Lõpp: 20.30
Juhataja: Mati Mätlik
Protokollija: Annely Rennit
Osalejad: Antoon van Rens -I klasside esindaja; Martti Vaidla – II klasside esindaja; Kaire Povilaitis -III klasside esindaja, Annely Neame -IV klasside esindaja; Hjalmar Konno -V klasside esindaja; Mati Mätlik -VI klasside esindaja; Margit Paju -VII klasside esindaja; Annely Rennit -IX klasside esindaja; Kaja Saar--X klasside esindaja; Piret Simmo -XI klasside esindaja; Kristina Kams -XII klasside esindaja
Tiina Pukk -põhikooli õpetajate esindaja; Kirsi Rannaste - gümnaasiumi õpetajate esindaja
Mailis Alt – Viimsi Vallavalitsuse esindaja; Enn Sau – Viimsi Vallavolikogu esindaja
Puudusid:
Madis Saretok – VIII klasside esindaja; Lauri Randma – õpilaskonna esindaja
Kutsutud:
Viimsi Keskkooli direktor Karmen Paul; Randvere kooli tegevjuht Leelo Tiisvelt

Päevakord:
1. Hoolekogu arvamus Karulaugu ja Randvere õppehoone omaette kooliks muutmise kohta.
2. Lastevanemate seas küsitluse korraldamine ( kooliväärtused jms).
3. Eelarve.
4. Vanematekogu koosoleku kokkukutsumine 10.03.

1. Hoolekogu arvamus Karulaugu ja Randvere õppehoone omaette kooliks muutmise kohta
Tutvustab Mailis Alt:
Haridusasutuste võrgu stabiilse arengu seisukohast tuleb haridusasutustevõrku kohandada muutuvate vajadustega. Hüppeliselt on suurenenud on Viimsi elanike arv ja sellest tulenevalt nõudlus lasteaia- ja koolikohtadele ning huviharidusele. Koos õppekohtade vajadusega on püstitatud üha kõrgemad eesmärgid osutada kvaliteetsemat õpikeskkonda, seda nii riigi kui Viimsi valla poolt seatud hariduslikest nõuetest lähtuvalt. Lahendusena nähakse korraldada ümber Viimsi Keskkooli tegevus, eraldades Viimsi Keskkooli koosseisust Karulaugu õppehoone ja Randvere õppehoone ning asutada Viimsi Keskkooli eraldatavate õppehoonete baasil uued põhikoolina tegutsevad koolid.
Karulaugu õppehoones asutatakse Viimsi Vallavalitsuse hallatava asutusena Haabneeme põhikool, nimetusega Haabneeme Kool. Kooli asukoht: Randvere tee 18, Haabneeme, Viimsi vald. Õppetöö toimub Haabneeme Koolis põhikooli I ja II kooliastmes. Haabneeme Kool alustab koolitustegevust 1. septembrist 2014.a.
Randvere õppehoones asutatakse Viimsi Vallavalitsuse hallatava asutusena Randvere põhikool, nimetusega Randvere Kool. Kooli asukoht: Gustav Heinrich Schüdlöffeli tee 4, Randvere, Viimsi vald. Õppetöö toimub Randvere Koolis põhikooli I, II ja III kooliastmes. Randvere Kool alustab koolitustegevust 1. septembrist 2014.a.

Küsimus: Kas samad tugiteenused jäävad üle koolidevõrgu või koolide kaupa eraldi?
Vastus M. Alt: Igal koolil saab olema oma sotspedagoog.
Küsimus: Kas algkool jääb ka tänase Viimsi Keskkooli õppehoonetesse?
Vastab M. Alt: algkoolist kuni põhikooli lõpuni jääb lapse jaoks üks kool, kaasaarvatud tänane Viimsi KK.
Küsimus: Mis toimub, kui saadakse riigiga kokkuleppele riigigümnaasiumi rajamise osas?
Vastus: Peale riigiga kokkuleppeid ja seisukohti on selge, millist kooli hakata juurde ehitama.
Kui tuleb riigigümnaasium: siis Karulaugu jääb 6 klassiliseks (esialgu) ja Randvere põhikooliks, kõigepealt Randveres ka 6. klassiline, millest kasvab välja 9.klassiline.
Küsimus: Kuidas tagatakse kvaliteetne haridus sel juhul näiteks Randveres?
Vastus: Hariduse kvaliteet ei lange.
Küsimus: Kas seaduse järgselt on võimalik kuulutada välja põhikoolina?
Vastus: Jah on
Küsimus: Mis toimub, kui ei tule riigigümnaasiumi Viimsisse?
Vastus M. Alt: Kui me ei saa riigigümnaasiumi, tuleb hakata laiendama Karulaugu kooli.
Küsimus: Vanematel on tekkinud visioon lapse õpiaastatest, mille järgselt on nad teinud kooli valiku, kui nüüd hakatakse jälle tegema kõike ümber, kuidas lapsevanematel tekib usaldus kooli suhtes. Ehk tahaksid kõik nüüd Haabneeme kooli, et lapsed harjuksid siin ja keegi ei taha jääda Randverre. Hakatakse ennast Haabneeme sisse kirjutama jne.
Vastus E. Sau: valla eesmärk on, et Püünsi ja Randvere oleksid igal juhul põhikoolid ja lapsed saaksid käia oma kodu juures koolis kuni põhikooli lõpuni. Väärtustatakse pigem kodulähedast kooli.
Vastus M. Alt: Eesmärk on luua lastele parimad tingimused, toodame massi niikuinii kuna lapsi on Viimsis tohutult palju. Mida väiksemana suudame hoida kooli struktuuri, seda enam on kool lapse jaoks kodule lähimpaik.
Küsimus: Kuhu kadus progümnaasiumi idee? Miks tehakse Karulaugu 9 klassiliseks, kui Viimsi kooli tuleb niikuinii progümnaasium?
Vastus M. Alt: Kas meil on mõistlik tuua Viimsi kooli Karulaugu lapsed?
Küsimus: Progümnaasiumi mõte pidi tagama ühtse õppekava, kuid mis saab näiteks Püünsist, kus need lapsed hakkavad koolis , arvutiklasside jne. käima? Kas on olemas laboriklass ja arvutiklass.
Vastus M. Alt ja direktor K. Paul: jah on. Vaja on vaid lisainvesteeringuid, ruumid on olemas.
Kommentaar: On oluline ja selgitav, et tulevikus oleks Randvere iseseisev kool. Et juhtimine oleks kooli sisene ja lapsevanemana on lihtsam, kui koolid on eraldi ja iga kool toimiks ise. Juhtimine ja kõik muu on lihtsam ja selgem. Oleks mõistlik lahutada koolid. Seda enam, et paralleele tuleb palju ja suure hulga laste hajutamine on ka laste turvalisuse jaoks pigem kasulik“
Küsimus: Mis saab Viimsi koolis?
Vastab direktor K. Paul: Niikaua kuni ei ole selget otsust riigigümnaasiumi kohta, jätkame vana arengukavaga, kui tuleb riigigümnaasium, siis jääb siia põhikool, nii nagu teistesse koolidesse. Kui riigigümnaasium tuleb, siis mitte enne 2017.a.
Küsimus: Kas Viimsi peaks võtma riigigümnaasiumi õpilasi ka kõrvalt piirkondadest?
Vastab M. Alt: tegeletakse teemaga. Kui saame Tallinnaga koostöö kokkuleppe, oleks transpordist lähtuvalt mõistlik, et Piritalt liiguksid lapsed pigem siiapoole, kui vastupidi.
Vastab K. Paul: arvan, et parem on kool, mis on väiksem, pigem põhikool ja gümnaasium eraldi, et saaks keskenduda sihtgrupile.
Kommentaar: kvaliteet pigem võidab, kui süsteemi lahku lüüa kuna kool on nii või teisiti liiga suur.
Küsimus: Kui Randverre tuleb 3 paralleelklassi ja Püünsis 2 jääb ikkagi 5 paralleeliga gümnaasium ikkagi väheseks, kuidas tagame ülejäänud õpilastele keskhariduse võimaluse?
Vastab K. Paul: Riigigümnaasiumi miinimum klasside arv oleks 5 paralleeli.
Küsimus: Kas on mõeldud teemade lahti selgitamisele? Kuna eelmisel aastal olid vanematele ühed jutud ja ideed, nüüd juba teised jutud, kommunikatsioon. Kas me saame uskuda valla sõnu hariduse osas. Vanemad on teinud valikud minna Randverre. Arvati, et Viimsi kool ja õpetajad on teada ja kindlustunne olemas. Nüüd kui uued jutud koolide kas 6 klassi või 9 jne, siis valla maine saab kahjustada lapsevanemate seas?
Vastab K. Paul: Karulaugu ja Haabneeme kooli eelistamisest: viimased 2 aastat on näidanud, et vanematel on selged seisukohad, kes eelistab väikest maja ja kes pigem suurt maja. Ei ole siiamaani olnud probleeme laste jaotumisel 2 maja vahel.
Küsimus: Karulaugu vajab juurdeehitust ja ka Randvere ning Püünsi vajavad juurdeehitust, et toimida põhikoolina, kust tulevad finantsid? Seda enam, et juba 2015.a. ei mahu lapsed ära?
Vastab Mailis Alt: konkurss tuleb teha uue maja loodavatele direktori kohtadele, muud näit. õppealajuhatajad, on täidetud. Oluline on ka, et õpetajatel ei teki hirmu töökoha kaotuse osas.
Vastab E. Sau: Vald on planeerinud selleks vajalikud vahendid.
Küsimus: Millal hoolekogu arvates võiks kutsuda kokku üldkoosoleku, et lapsevanematele teemat tutvustada?
Kommentaar Antoon: Lapsevanematele tuleb sõnum muudatustest edastada samm sammult. Võiks olla teada, kas tuleb riigigümnaasium? Vald peab suutma olla paindlik. Millist plaani me vanematele üldse tutvustame, teadmata, kas riigigümnaasium tuleb või mitte.
Vastab Mailis: me peame vallas ikka konkreetsed sammud juba paari kuu jooksul paika panema.
Antoon- pragu me kõik teame, et oleme Randveres 6 klassini ja siis tuleme siia, aga hetkel plaanid ju muutuvad. Peaks uuest visioonist vanematega rääkima, ka uute lastevanematega, kelle lapsed tulevad kooli järgmisel sügisel.
Kommentaar: Ükskõik mis astmetena koolid tulevad, eraldi tuleb nad niikuinii lüüa ja kas need on 6 kl või 9 kl, see selgub siis. Väiksemas koolis säilib personaalsus ja väiksema kooli keskkond on tähtis. Väiksem kool ei tähenda hetkel väikekooli. Kui tagatakse laste õpikeskkond ja heaolu, siis poolt koolide eraldamisele, kuid jääb kahtlus kvaliteedist. Et ei tekiks koolide killustatust ja teised ei jääks ääremaa koolideks. Õppekavad on riiklikud ja ühtemoodi.
Küsimus: kas koolid hakkavad konkureerima?
Vastus: Ei hakka, õppekavad on samad.
Küsimus: Kas on tehtud rahvaarvu kasvust uuringuid? Praegu tegelema kooli kohtadega, kuid mingil hetkel juurdevool lakkab ja mis siis saab nende kohtadega edasi? , kujundame ümber vanadekoduks
Kommentaar P.Simmo: rahvastikuprognoose vaadatakse, kuid kooli kohtasid on vaja praegu ja kohe.
Vastab E. Sau: ~ 7 aastat veel on 10 klasskomplekti vaja I klasse avada (enamat kasvutendentsi ei ole).
Küsimus: Mis saab ujumistundidega?
Vastus: ujumine toimub kõikidele koolidele edasi nii nagu täna.
Küsimus: Mis saab toitlustamisest
Vastab Mailis Alt: toitlustamine on hankega korraldatud.
Küsimus: Kas I-IX klass ühes koolis, võimaldab eraldi tiivas klasse, või on kõik segi.
Vastus: Randveres tehakse eraldi tiivad ja Püünsis on segamini. Karmen Paul direktor- ka praeguses Viimsi kooli suures majas on algkool eraldatud ja neil on oma kodutunne oma „pesades“.
Koosoleku juhataja: Kas Hoolekogu on poolt, et korraldada ümber Viimsi Keskkooli tegevus, eraldades Viimsi Keskkooli koosseisust Karulaugu õppehoone ja Randvere õppehoone ning asutada Viimsi Keskkooli eraldatavate õppehoonete baasil uued põhikoolina tegutseval koolid?
Kas on vastuhääli? Vastuhääli ei ole. Ühehäälselt vastuvõetud.

2. Lastevanemate seas küsitluse korraldamine ( kooliväärtused jms).
Esitles Karmen Paul.
Tutvustab küsitlust ja soovib teada, kas võib küsitluse sellisel kujul korraldada ja käiku lasta? Küsitluse korraldajaks Faktum Ariko. Küsitlused toimuvad eraldi majade kaupa (Randvere, Karulaugu, Viimsi). Küsitlus kuulutatakse välja 10 märtsiks.
Küsimus: küsitluses on küsimus riigigümnaasiumi kohta, kui me ei ole eelnevalt lapsevanemaid teavitanud teemas, siis kuidas suhtutakse sellisesse küsimusse? Kas üldse mõeldakse teemaga kaasa. Kas vanemad saavad aru küsimuse olulisusest? Valikuvariantides võiks olla ka praeguse jätkamise võimalus ja selgitav jutt, klasside vahetusse minekust vms. Muidu lapsevanemad ei saa teemas arugi.
Vastus: Vastus K. Paul: pakkuge välja, kuidas riigigümnaasiumi puudutav küsimus sõnastada?
Kommentaar: Riigigümnaasiumi ainuke hüve täna on , et riik ehitab ja rahastab, aga enamus vanemaid ei mõtle sinnamaani.
Hoolekogu liige Antoon: mis on küsimuse eesmärk? Kas on vaja toetavat vastust või tegelikku seisukohta?
Mida me küsime, kuidas küsime ja mis on selle eesmärk?
Küsimus: küsitluses on küsimus koolivaheagade muutmise otsuse kohta: Juunikuus pikeneb 4 päeva õppetöö, kui nihutada vaheaegu ja tekitatakse 5 õppeperioodi, kas see on mõistlik, arvestades huvikoolide, treeningute jms ringide vaheaegu. Kui peres on lapsi, kes käivad erinevas koolis, siis on neil koolivaheaeg erineval ajal?
Vastus: Tegemist ei ole riikliku kavaga vaid Viimsi kooli projektiga.
Kommentaar: Küsimustiku taust tuleb lahti seletada vanematekogul, kes selgitavad selle lahti klasside kaupa.
Hoolekogu liige Piret: Mis on õpilasraamat?
Vastus K. Paul: põhimõtteliselt nagu matrikkel
Küsimus: kui see praegune suur maja läheb põhikooliks ja tuleb riigigümnaasium, kui palju me nüüd siis veel juurde ehitame? Kui tuleb riigigümnaasium, kas siis Viimsikool jääb ka põhikooliks?
Vastus K. Paul: Jah, ka Viimsi kool jääb siis põhikooliks. Viimsi kool ei vasta täna juba õppekeskkonnale, mida gümnaasium vajab. Meil on standardklassid, puudub suur auditoorium jne.
Küsimus: Kui riigigümnaasium on mõeldud pigem ülikooli minejatele, siis on siin vastuolu eelnevalt toodud ideega, et võimaldame kõigile soovijatele Viimsis keskkooli hariduse.
Vastus K. Paul: Pakkusime välja riigigümnaasiumi ka kutseõpet, aga pigem pooldatakse akadeemilist lähenemist.
K. Paul soovitus: proovige ise küsimustikule vastata ja vahetame seejärel infot hoolekogulistis.
Mati Mätlik: kõik, kellel on küsimustiku kohta ettepanekuid, palutakse teha seda e maili teel tähtajaga 10.veebruar kell 00.00.

3. Viimsi Kooli eelarvele arvamuse andmine
Tutvustab direktor K. Paul.
Suures plaanis muutusi ei ole, suurim muudatus põhineb seoses Randvere kooliga, kelle ülalpidamise kulud suurenesid enim.
Küsimus: kooli toit- 2013, oli 416 tuh. Eelarve, planeeritud 2014 a. 217 tuhat ehk poole vähem?
Vastab M. Alt: puudub hetkel riigi osalus. Ootame riigi poolse toetussumma kinnitamist. Umbes pool on riigi osa ja umbes pool valla osa.
Vastab K. Paul: võrrelda saab jaanuaris ja märtsis eelmisel aastal sest tuleb juurde otse toetus, õpetajate palgad ja kooli toit jne, õpikud jms.
Küsimus: Mis saab, kui riik panustab vähem? Riik panustab lapse kohta kindla summa ja see tuleb teatavaks märtsikuuks.
Küsimus: Miks Viimsi vallalapsed ei saa tasuta kooli sõitmiseks transporti? ’
Vastus M. Alt: see teema on eelarveprojektis sees, kuid ei tea veel kas kinnitub.
Kommentaar: Valla eelarve küsimused võib saata Mailis Alt´ile
Küsimus: Viimastel kohalikel valimistel lubas Kaja Kallas, et Viimsi vald tõstab õpetajate palka, ega seda veel toimunud ei ole?
Vastab E. Sau: Viimsi vald toetab koguaeg õpetajate palkasid, näiteks klassijuhataja tasu on 2,5 korda suurem, kui riiklikul tasemel kinnitatud.
Vastab K. Paul: Arvestatud baasklassijuhataja tasu on 90€ + pearaha, mis on erinev klassiastemete kaupa. Kokku so 190-200€ , mis on oluliselt suurem võrreldes riikliku tasuga ( 70 €). Õpetaja palgad ei ole tõusnud.
Kommentaar Enn Sau: eelmisel aastal raisati kõik rahad ära.
Küsimus: lubati tasuta transporti vallas lastele, kas see tuleb või mitte?
Hoolekogu ettepanek- vaadata üle bussiajad ja võimaldada lastele tasuta transport.
Kommentaar: palju olulisem, et saaks liigelda ja bussipeatused oleksid valgustatud.
Mati Mätlik: loodan, et vald annab hoolekogule märku, kui hakatakse kokku panema transpordi hanget. Soovime, et osaleks ka hoolekogu liige juures, kui transpordihanget ette valmistatakse.
Karmen Paul: igast majast võiks olla lapsevanem, kui seda transpordi hanget tehakse, ei ole õiglane, et Viimsi aleviku laps saab kooli 1a tasuta, aga Randvere lapsed maksavad piletiraha.
Mati Mätlik: tuleb esitada arvamused transpordihankele ja hoolekogu esindaja sinna saata.
Tegeleda sellega, et 1 a pikendaks marsruuti vähemalt Karulauguni.
Mati Mätlik: Kas on kooli eelarve kohapealt mõtteid?
Karmen Paul: sel aastal esmakordselt koolimajade kaupa 4 eraldi eelarvet, vajadusel lihtsam üle minna eraldi koolideks kuna eelarve on juba eraldi.
Küsimus: Kas toetus huvitegevuseks tule koolist või vallast?
Karemn Paul: riik on muutnud rahastamissüsteemi ja õpilasesindus enam rahasid kätte ei saa. Abiks võiks sponsorlus olla.
Küsimus: Kas ÕE üritus Moeaken saab raha? ÕE peaks saatma Mailisele Moeakna eelarve ja üritus saab siis raha.
Karmen Paul: Kooli eelarves on 200€ sees Moeakna jaoks.
Küsimusi: Kas tänane eelarve on nagu eelmise aasta kärpe-eelarve või pigem eelmise aasta esmane eelarve?
Hoolekogu seisukoht, kui tuleb kärpekava, siis tuleb see kindlasti hoolekokku arutlusele vallal anda
Hoolekogu liige Antoon: hariduse kvaliteet ei sõltu sellest, kui kallis on pastaks ja kui valge on paber.
Õpetajate esindaja: see ei ole nii, aga see on pikk teema.
Karmen Paul: bürootarbed ja õppevahendid- ridu on tõstetud 17% ja 13%, et oleksid olemas.
Mailis Alt: eesmärk on teha realistlik eelarve, pigem anname poole aasta pealt raha juurde, mitte ei võta ära. Esimest korda jälgitakse iga kuu rahavoogusid.
Küsimus: Eelarve täitmine, kas antakse hoolekogule aru selle kohta?
Mati Mätlik: kooli eelarvet jälgib kool ja täna ka haridusamet, võime saada eelarve täitmise kohta aruandlust.
Kommentaar: kui vald täidab eelarvet igas punktis, siis suudetakse täita ka koolis eelarvet.
Mati Mätlik: hoolekogu võiks jälgida, et eelarve täitmine toimuks vallas igas punktis, kuid valla eelarve täitmise jälgimine on volikogu pädevuses.
Mati Mätlik: Kas hoolekogu toetab koolide eelarve projekti sellisel kujul?
Otsus: Eelarve projekt hoolekogu pool heakskiidetud.

4. Vanematekogu kommunikatsioon.
Tutvustab Mati Mätlik:
Vanematekogu ja läbi selle informeerimine. Kokku kutsuda 10.märts kell 18.00
Küsimus: Mis eesmärk on vanematekogu kokkukutsumisel? Me ei saa seal arutelusid korraldada, vaid tegemist on kava tutvustamisega. Vanematekogu kokkukutsumise eesmärk on tegelikult informeerida plaanidest ja kavadest vanemaid.
Vastab K. Paul: otsustamiseks on vaja ÕE ja hoolekogu arvamust, otsused koolide eraldamiseks mõlemast olemas. Nüüd järgmisena tuleb kirjalikult vanemaid teavitada muutusest. Seejärel jääb vanematekogus võimalus esindada oma klasse , et vastata teemadest tekkinud küsimustele. Lisaks tuleb veel Randvere ja Karulaugus eraldi lastevanemate koosolekud.
Mati Mätlik: vanematekogu koosolemist tuleb planeerida, ehk võiks hoolekogu tulla kokku näiteks 03.märts, et seda otsustada.
Karmen Paul: kas oleks veel mõni teema, mida sinna vanematekogu koosolekule veel lisada? Näiteks võib üks teema olla kokkuvõte initsiatiivgrupi tegemistest ja aruteludest. Lemmega suhelda sellest ja konkreetsed ettepanekud , mis meil seal on tekkinud, võiks esitada.

Vanematekogu koosoleku kava peab koos olema hiljemalt 27.02
Koolivorm vanematekogus teemaks, järelturg, Sügisel teha taaskasutuse laat.
Lapsevanemate küsitlus võiks toimuda peale vanematekogu.
Võimalik päevakava:
I koolide eraldamine lahti selgitada, et vanematekogu liikmed saaksid seejärel teha informatiivset selgitustööd oma klasside kaupa
II Lemme initsiatiivgrupi ideed ja ettepanekud
III tutvustada lapsevanematele suunatud küsimustikku
Otsustati: 10.märts kell 18.00 toimub vanematekogu.

Järgmine hoolekogu koosolek toimub elektrooniliselt 03.03.2014