Logo
  Avaleht  Üldinfo  Koolipere  Koolikorraldus  Õppetöö  Projektid  Vastuvõtt  Teadmiskeskus  Tugisüsteem  Huvitegevus  Spordikeskus
  Avaleht
PAKUME TÖÖD
Päevakava
Nädalatervitus
Õppeperioodid ja vaheajad
Eelkool 2017/2018
Õppekava
Õpetajate konsultatsiooniajad
Õpilaspilet
Videod

  Otsing
Täppisotsing  

Viimsi Kooli 10. klassi loodussuuna õppepraktika ehk looduslaager II Silmal

4.- 5. juunil 2015 toimus KIKi poolt finantseeritud looduslaagri teine etapp eesmärgiga anda loodussuunas õppivatele noortele Loode-Eesti kaitsealade näitel ülevaade:
• Eesti looduskaitsesüsteemist
• kaitsealustest objektidest
• praktilistest töödest looduses (uurimuslik õpe)

Esimesel praktika päeval tutvuti erinevat tüüpi kaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektidega. Külastati Nõva maastikukaitseala, kus tutvuti Põõsaspea neeme ja Uuejõe suue maastike ja teiste kaitsealuste väärtustega. Põõsaspeal õpiti tundma gneissbretšasid ning ära tundma liivasele ja kliburannikule iseloomulikke liike.

Uuejõel tutvuti rändava jõesuudmega ning õpiti teadvustama külastuskoormusest tingitud ohtusid metsale ja luidetele (metsapõlengud, liigsest tallamisest tingitud taimestiku hävimine). Kaitsealustest taimeliikidest õpiti tundma aas-karukella.

Silma looduskaitsealal külastati Saare matkaraja algust (rada on renoveerimisel) ning Kudani rannaniitu. Õpiti ära tundma looduskaitsealuseid käpalisi (hall käpp, suur käopõll, kärbesõis, kahkjaspunane ja täpiline sõrmkäpp). Kudanis tutvuti ka soolakute kujunemise ja taimestikuga. Kolmanda kaitsealana külastati salajõe maastikukaitseala. Õppekäigul tutvuti Salajõe neeldumisalaga ning vaadeldi karstilehtreid.

Kaitsealade külastamise käigus kaardistasid õpilased erinevaid kaitsealuseid objekte ning jäädvustasid neid fotodele.

Silma Õpikoja juures osalesid õpilased kahes praktilises töös. Esimese uurimustöö käigus kaardistati roostiku levikut. Läbi rannaniidu kulgeval marsruudil mõõdeti ära pinnase niiskus, pilliroo katvus (%), kõrgus ja tihedus. Roostiku kõrgust ja tihedust võrreldi ka karjatataval ning karjatamata alal. Töö tulemusena õpiti seostama pilliroo levikut ja roostiku tihedust pinnase niiskuse ja rannaniidu hooldamisega.

Teise praktilise tööna tutvusid õpilased rannaniidu hooldamisega ning andsid hinnangu selle kvaliteedile. Töös kasutati hiljuti valminud rannaniidukohvri töölehti ja juhendmaterjale. Õpilased õppisid tundma rannaniidu erinevate vööndite tunnustaimi ning määrasid prooviruutudes niidu liigirikkuse. Rannaniidu taimestiku järgi (võsastumine, puude ja põõsaste esinemine, pilliroo levik jne) hinnati rannaniidu seisundit.
Praktika lõppedes koostasid õpilased 5 erineval teemal PowerPoint-i esitluse ning tegid 5-7 minuti pikkuse ettekande.

Etteannete teemadeks olid „Kaitsealused liigid“, „Rannaniitude majandamine“, „Rannaniitude elustik“, „Läänemaa kaitsealad“ ning „Pilliroog“. Ettekannetes kasutati praktika käigus kogutud mõõtmistulemusi, fotosid ja teisi materjale, samuti kohapeal leiduvat õppekirjandust. 

Looduslaagrist valmis ka ühe õpilase esitlus, mida saab vaadata siin. 

Õpilasi saatsid õpetajad Hille Eek ja Kersti Ojassalu.