Logo
  Avaleht  Üldinfo  Koolipere  Koolikorraldus  Õppetöö  Projektid  Vastuvõtt  Teadmiskeskus  Tugisüsteem  Huvitegevus  Spordikeskus
  Koolipere
Juhtkond
Õpetajad
Tugispetsialistid
Halduspersonal
Klasside postiloendid
Vanematekogu
Vanematekogu 2017/2018
Vanematekogu 2016/17
Vanematekogu 2015/16
Vanematekogu 2014/2015
Vanematekogu 2013/2014
Õpilasesindus
Hoolekogu
Vilistlased
Tervisenõukogu

  Otsing
Täppisotsing  

Vanematekogu koosolek 28. septembril 2015

Vanematekogu koosoleku protokoll

Kuupäev: 28.september 2015
Koosoleku toimumiskoht: Viimsi Keskkool
Koosolekul osalesid: eraldi allkirjaleht (originaal)

Koosolekut juhatas: Mati Mätlik
Koosolekut protokollis: Karmen Paul

PÄEVAKORD:
1. Vanematekogu olemus ja roll
2. Hoolekogu 2014/15 õa tegevuse aruanne
3. Toitlustajale pöördumise koostamine
4. Kooli päevakava muutmise arutamine seoses söögivahetunni korraldusega
5. Hoolekogu liikmete valimine 2015/16 õppeaastaks


1. Vanematekogu olemus ja roll – Karmen Paul
Koolijuht Karmen Paul tutvustas põhimääruses kirjeldatud vanematekogu rolli ning ülesandeid. Väljavõte Viimsi Keskkooli põhimäärusest:

§ 6 Vanematekogu
(1) Viimsi Keskkooli Vanematekogu (edaspidi vanematekogu) on alaliselt tegutsev organ, kes koosneb Viimsi Keskkooli õpilaste vanematest ning kelle ülesanne on olla koostööpartneriks ning nõuandjaks Viimsi Keskkooli direktorile, juhtkonnale hoolekogule ja õpetajaskonnale arengusuundade väljatöötamisel, õpilastele soodsate arengutingimuste loomisel, õppe- ja huvitegevuse ning tugiteenuste võimaluste mitmekesistamisel, õpilasi puudutavate oluliste otsuste langetamisel ja lastevanematele koolituste pakkumisel.
(2) Vanematekogu liikmeteks on igat klassi esindav lapsevanem, kes valitakse iga õppeaasta alguses kooli iga klassi lastevanemate koosolekutel.
(3) Vanematekogu valib õppeaasta esimesel koosolekul Viimsi Keskkooli hoolekogusse kaksteist (12) lapsevanema esindajat arvestusega, et iga klassiaste on hoolekogus esindatud.
(4) Vanematekogu otsused ja soovitused omavad kogu kooli lastevanemate laiapõhjalist mandaati.

• Vanematekogu omavaheliseks kommunikatsioonikanaliks on loodud klassiastmete ja vanematekogu üldlist:
• vk1@viimsi.edu.ee
• vk2@viimsi.edu.ee
• vk3@viimsi.edu.ee
• vk4@viimsi.edu.ee
• vk5@viimsi.edu.ee
• vk6@viimsi.edu.ee
• vk7@viimsi.edu.ee
• vk8@viimsi.edu.ee
• vk9@viimsi.edu.ee
• vkg@viimsi.edu.ee
• vanematekogu@viimsi.edu.ee
• hoolekogu@viimsi.edu.ee

Hoolekogu ja vanematekogu protokollid on kättesaadavad kooli kodulehel rubriigis koolipere.

2. Hoolekogu 2014/15 õppeaasta tegevuse aruanne – Mati Mätlik
2014/15 õppeaasta hoolekogu tegevusest tegi kokkuvõtte hoolekogu esimees Mati Mätlik. Hoolekogu protokollid on kättesaadavad kooli kodulehel rubriigis koolipere.

Hoolekogu kogunes 6 korda. 2014/15 õppeaastal keskendus hoolekogu erinevate kooli dokumentatsiooni puudutuvat muutuste arvamuste andmisel. Muutused olid seoses 1.septembril 2014 varasemalt 2 filiaaliga (Karulaugu ja Randvere) töötanud majade iseseisvumisega eraldiseisvateks koolideks. Väga suure panuse andis hoolekogu ja vanematekogu kooli arengukava loomisse.

Viimsi koolide hoolekogud saatsid vallavalitsusele juuni alguses ühispöördumise, millega tehti ettepanek võimaldada pedagoogidel tasuta ühistransporti kasutada. Alates käesoleva aasta septembrist on Viimsi valla õpetajatel võimalik sõita Viimsi valla avalikel liinidel tasuta.

28.oktoobril avatakse Viimsi valla staadion, mis on ühiskasutuseks erinevatele koolidele ja lasteaedadele.

3. Toitlustajale pöördumise koostamine – Karmen Paul
Lapsevanemad panid kirja probleemkohad, ettepanekud ja positiivsed märkamised seoses toitlustusega oma klassiastme meeskondades.

Kokkuvõte positiivsetest märkamisest:
- maitsev pühade toit
- lapsed peavad toitu tervislikuks
- lihatoidud on head
- töötajad on abivalmis
- salat on reeglina maitsev
- puhveti söök on üldjuhul maitsev
- midagi ei ole väga halvasti
- valikus on erinevaid salateid, kartuli kõrval alati ka teine valik
- klassijuhataja on 1.-2.klassi juures koos nendega söömas

Kokkuvõte ettepanekutest ja probleemkohtadest:
- kartulid on toored või külmad
- toit ebaühtlaselt küpsenud (nt kana)
- erimenüü info peaks olema kättesaadav
- kaks esimest nädalat ei saanud erimenüü toite
- valikud (nt kartul ja riis või kartul ja makaron jne) peaksid olema kättesaadavad vahetunni lõpuni
- supis ja kastmes palju pekitükke
- hommikupuder maitsetu
- hommikupudru hinna tõus on küsitav
- kastmed ja hakklihatoidud liiga jahused
- kalasupil luud sees
- taldrik rasvane ja märg
- laual ei ole soola
- kalapäev võiks olla harvemini
- püreesupid tekitavad eemale hoidmist
- kalasupid – idee on hea, aga teostus ei ole alati tasemel
- kui midagi saab otsa, siis peab uut liiga kaua ootama
- pasta on tihti ülekeedetud
- tatar on vahel toores
- vahel toit liiga soolane või mage
- toit on tihti otsas ja asendatakse muu toiduga
- supi puhul tihti vaid vedelik järel, paksem saab kiiresti otsa
- hapukurki on liiga sagedasti salatites või toitudes
- supil õlikiht peal
- toit ebakvaliteetse välimusega ja ei kutsu sööma
- toitu ei jätku
- juuksekarvad toidus
- toidu jagaja ka supi puhul
- kõik programmid, aurutatud ja mis iganes peaksid olema töökorras enne kui kool algab, et vältida halbade asjade kokkulangemist
- menüü peaks olema selgesõnalisem – tuua toidu nimetuse juures välja ka koostisosad
- võimalusel rohkem värskeid tooraineid
- puhveti toiduvalik võiks olla tervislikum
- puhvetis ei tohiks olla soolased krõpsud, värvilised gaseeritud joogid

Kokkuvõttev pöördumine toitlustaja poole
Vanemate esmane huvi on kindlustunne, et laps saab koolis süüa. Selleks palume arvestada järgmisi asjaolusid:
• Kartulid, kui üks sage toidukomponent, peab vastama kvaliteetse toidu nõuetele igal söögikorral ning tehnoloogia ei saa siinjuures olla põhjenduseks või õigustuseks kartuli halvale kvaliteedile.
• Kalasupp, kui sageli menüüs olev ning kõige enam vastumeelsust tekitanud toit. Kaaluda kalasupi asendamist muu kalatoiduga ning oluliselt vähendada kalasupi osakaalu nn supimenüüs (hetkel kalasupp igal teisel nädalal)
• Supi paksus – probleemiks, et osad lapsed saavad supist ainult vedelikku kuna „paksemat“ osa ei jätku – supid tuleb teha „paksemad“. Ilmselgelt ei vasta supi vee ja sisu vahekord laste ootustele – lapsed ei „riisu“ suppi riisumise pärast, vaid teevad seda selleks, et neil kõht tühjaks ei jääks.
• Vähem levinud toidud (näited maksakaste) või vähemlevinud toidukomponentide lisamine toidule (oad, pekikuubikud) – toidu mitmekesisuse tagamine on eelkõige lastevanemate ülesanne ning iga pere rakendab siinkohal omad traditsioonid. Koolisöökla ülesanne on tagada toidu tervislik mitmekesisus ning koolisöökla ülesanne ei ole harjutada lapsi erinevate maitsetega. Võttes arvesse, et laste jaoks uute harjumatute toitude lisamine menüüsse suurendab oluliselt koolisöögi söömata jätmist, palume menüüst niinimetatud vähemharjutud toidud välja jätta. Isegi kui maksakaste on ükskord iga 6 nädala tagant, tähendab see mitmete laste jaoks 5-6 söögita jäädud päeva kooliaasta jooksul. Lapse puhul on korralik toitumine igal päeval oluline.


4. Kooli päevakava muutmise arutamine seoses söögivahetundide korraldusega – Karmen Paul

Täna toimub laste toitlustamine kahes vahetunnis. Esimeses vahetunnis söövad 1. – 5.klassi lapsed. 1. ja 2. klassidele on lauad kaetud. 3. -5 .klassi lapsed võtavad toidu marmiitidelt. Kokku sööb selles vahetunnis ca 506 last. Lapsed jõuavad antud aja jooksul ära süüa ja nõud ka ära viia.

Probleemkohaks on 6. – 12. klassi söögivahetund. 6. - 7.klass läheb sööma kell 11.45, ülejäänud liituvad kell 11.50. Järjekord on pikk ja seetõttu ei lähe paljud järjekorda seisma. Kokku peaks eeldatavalt ajavahemikus kell 11.45 – 12.15 saama süüa 836 õpilast. On õpilasi, kes ootavad kuni järjekord lüheneb ja seejärel lähevad toitu võtma. Mõned siiski eelistavad minna poodi. Põhjuseid miks järjekorda ei minda on ka teisi (klassikaaslaste mõju, toit ei maitse jne).

Korralduse poole pealt on kolm võimalust probleemi lahendamiseks:
1) Muuta päevakava vastavalt muudatusettepanekule: https://docs.google.com/document/d/1FUyGfCjrzBu70TzsBSP5jg8lvs5kTKngkO36nmnPeB4/edit?usp=sharing (2 lk)

Positiivne on muudatuse korral õpilaste arvu jagunemine kahte vahetundi. Negatiivseks on asjaolu, et lõunasöök on 9.-12.klassi joaks liiga hilja.

2) Jääda olemasoleva päevakava juurde, kuid katta laud 6.klassile või gümnaasiumile.
3) Pikendada olemasolevat vahetundi 5-10 minuti võrra. Negatiivne on selle puhul see, et päev läheb pikemaks ja järjekord jääb ikka pikaks.

Otsus: anda eeltoodud võimalused hoolekogule kaalumiseks ja arvamuse andmiseks.


5. Hoolekogu liikmete valimine – Mati Mätlik

Otsus:
Hääletuse tulemusena osutusid klassiastme esindajatena valituks järgmised liikmed:
1. klass Piret Simmo
2. klass Jaen Lainevool
3. klass Kadi-Lii Sams
4. klass Annika Õunpuu, asendusliige Liina Mugu
5. klass Kai Siinmaa
6. klass Eigo Sõster
7. klass Lemmik Loopere
8. klass Tiina Väärtmaa
9. klass Margit Paju
10. klass Vaike Murumets
11. klass Arles Taal
12. klass Alar Tõnson