Logo
  Avaleht  Üldinfo  Koolipere  Koolikorraldus  Õppetöö  Projektid  Vastuvõtt  Teadmiskeskus  Tugisüsteem  Huvitegevus  Spordikeskus
  Koolipere
Juhtkond
Õpetajad
Tugispetsialistid
Halduspersonal
Klasside postiloendid
Vanematekogu
Õpilasesindus
Hoolekogu
Hoolekogu 2018/2019
Hoolekogu 2017/2018
Hoolekogu 2016/2017
Hoolekogu 2015/2016
Hoolekogu õppeaastal 2014/2015
Hoolekogu õppeaastal 2013/2014
Hoolekogu õppeaastal 2012/2013
Hoolekogu õppeaastal 2011/2012
Hoolekogude töökord
Vilistlased
Tervisenõukogu

  Otsing
Täppisotsing  

Hoolekogu koosolek 07.03.2019

Aeg: 07.03.2019 kell 18.00 – 20.30
Koht: Viimsi Kool
Osalejate arv: 11
Puudus: 2
Kutsutud: Aime Niidas, Merle Sepp, Kai Mäses, Ruth Lobjakas, Triin Pass, Heli Piirmann
Külaline: Ermo Mäeots
Koosoleku juhataja: Piret Simmo
Protokollija: Anni Martin

Koosoleku päevakava:

1. Päevakava kinnitamine ja sekretäri valimine;
2. Sissejuhatus, Viimsi hoolekogude vaheline koostöö, Viimsi kooli palgajuhendist jms;
3. 2018/2019 Rahuloluküsimustikust hoolekogule (olulisemad punktid, mida peaks kooli töös edendama ja mis oli hästi koos avatud vastuste väljavõttega). Aime Niidas;
4. Õppe- ja kasvatustööst ja hindamise tagasisidestamisest. Merle Sepp;
5. Viimsi Kooli HEV süsteemi tutvustus. Kai Mäses, Ruth Lobjakas, Triin Pass;
6. Järgmise vanematekogu koosoleku aeg ja päevakord, selle ette valmistamisest;
7. Tundide asendamistest.

*Hoolekogu esimees teeb ettepaneku muuta päevakorrapunktide järjekorda ja teiseks punktiks tõsta päevakorrapunkt nr 5 (Viimsi kooli haridusliku erivajaduse (HEV) süsteemi tutvustus). Hoolekogu liikmed on ettepanekuga nõus. Rohkem ettepanekuid ega küsimusi ei esitata, seega on päevakord kinnitatud muudetud kujul.
Arutati:
1. Protokollija valimine. Piret Simmo.
Otsustati: protokollijaks valiti Anni Martin.

2. Viimsi kooli haridusliku erivajaduse (HEV) süsteemi tutvustus. Kai Mäses, Triin Pass, Ruth Lobjakas.
HEV koordinaatorid tutvustasid Viimsi kooli HEV süsteemi. Kogu vajalik materjal on leitav ka kooli kodulehelt.
Viimsi koolis õpib hetkel 1192 last 58 klassikomplektis, millest 9 on HEV-klassid ja 4 õpilast on üks-ühele õppel. Kokku õpib koolis u250 HEV last, so u 10% õpilaste koguarvust. HEV mõistetakse õpilasi, kellel on püsivad ja/või pikaajalised probleemid, mis vajavad õppekorralduse muutmist. HEVina käsitletakse ka võimekaid õpilasi.
Kooli tugisüsteem on heal tasemel ja mitmekülgne, toimib meeskonnapõhiselt, kooliastme kaupa eraldi meeskondadena. Meeskonnas on HEV koordinaatorist, õppejuhist kuni abiõpetajani, kokku 17 inimest. HEV koordinaator on osa tugimeeskonnast, kelle eesmärk on märgata ja kaardistada erivajadused, korraldada infovahetus eri spetsialistide vahel, pakkuda välja erinevate meetmete rakendamist (individuaalne õppekava, erinevad õppevormid (eriklassid, väikeklassid, üksühele õpe, koduõpe), jälgida, et muutused toimiksid, vajadusel muuta või täiendada tugimeetmeid ning koordineerida tugispetsialistide tööd, kutsuda kokku ümarlaudu jms. Samuti nõustada aineõpetajaid. Tulemit mõjutab eri osapoolte koostöö valmidus, järjepidevus ja valmisolek tegevusplaani muuta.
Varem oli tööl eraldi HEV koordinaator, kes tegeles võimekatega, praegu eraldi inimest pole. Võimekaid toetab kool läbi huvikooli tegevuse, 7.-9. klasside andekad suunatakse erinevate ülikoolide juurde teaduskoolidesse, kool maksab kursuse tasu kinni kui kursus lõpetatakse.
Väiksemates rühmades, tasemeõppena, toimub kõigil inglise keele õpe ning 3. klassiastmes matemaatika. 3. klassiastmes pakutakse võimalust nõrgematel õpiabitunni raames saada täiendavat ettevalmistust eksamiteks valmistumisel. Kõigile õpilastele pakutakse vajadusel võimalust osaleda tunnirahuklassis ja järeltöö klassis.
HEV koordinaatorid julgustasid kõigi laste vanemaid nende poole pöörduma, kui on mõni mure, mida tahaks kellegagi arutada (ei pea olema ainult HEV küsimuses), kõik lapsevanemad võivad julgelt pöörduda.
Piret Simmo tegi ettepaneku kaaluda kooli hoolekogu laiendamist HEV klasside esindajatega, et hoolekogus oleks esindatud ka HEV laste vanemate seisukohad.

3. 2018/2019 Ülevaade rahuloluküsimustikust hoolekogule. Aime Niidas.
Aime Niidas otsustas palutud ja päevakorras ettenähtud ettekande asemel, ja põhjendusel, et rahuloluküsimustik saadeti täies mahus hoolekogu liikmetele tutvumiseks ette, teha ettekande sellest, kuhu tänaseks on jõutud kooli uue arengukava koostamisega ning mis eesmärkide seadmiseni tänaseks jõutud on.
Ettekanne eesmärkidest on lisatud protokolli lisana. Nendesse eesmärkidesse on püütud panna kõik oluline rahuloluküsitlusest, sisehindamisest, vanematekogu ja õpetajate ning õpilaste arendusseminaridelt saadud ühisosa. Kõigi ettepanekud eesmärkide sõnastamisel, täiendamisel ja täpsustamisel on oodatud kuni 19. märtsini 2019 Aime Niidase e-postile aimen@viimsi.edu.ee.

4. Õppe- ja kasvatustööst ja hindamise tagasisidestamisest. Merle Sepp.
Link materjaliga tutvumiseks: https://tinyurl.com/y3ob2op8 .
Muutunud hindamissüsteem eeldab, et kujundavat hindamist ja tagasisidestamist saavad kõik õpilased, klassiastmest sõltumata. Hindamissüsteemi muutmine liigub sinna suunas, et faktiteadmiste kõrval hinnatakse erinevaid oskusi, sh nt analüüsimisevõimekust. Kujundav hindamine annab laiema võimaluse selgitada, olla lähenemises personaalsem ning oskuse analüüsida.
Lapsevanemad on olnud murelikud, küsinud, kas selline hindamissüsteem ei muuda õpilasi liiga mugavateks, tasemetööde tulemused selliseks mureks põhjust ei anna. Küsimuse koht on tagasisidestamise tihedus. Hetkel saavad I kooliastmes kujundava hindamise süsteemiga klassid kord aastas, kevadel, tunnistuse. Vanemad on avaldanud soovi saada tunnistust 2 korda aastas. See on mõttekoht, mida peaks kaaluma edasise arutelu käigus.
Viimsi kool on selles suunas olnud teerajaja ja ette näitaja. Hetkel on võrreldavad 2015/2016.a loodusteaduste tasemetööde ja 2018.a tasemetööde tulemused, kus on jälgitav, kuidas varasema hindamissüsteemiga õpilased olid nõrgad analüüsi nõudvate ülesannete lahendamisel ning kuidas see on muutunud nende õpilaste osas, kes on õppinud ainult kujundava hindamise süsteemil (vt andmeid lisatud ettekandest).

5. Järgmise vanematekogu koosoleku aeg ja päevakord. Piret Simmo.
Järgmine vanematekogu toimub 15. aprill, algusega kl 18.00.
Teemadeks:
- 2 korda aastas tunnistuste andmine;
- Koolipäeva algus – seadus muutub ning rahuloluküsitlusest tuli selgelt välja, et 2. ja 3. kooliastme õpilased ja õpetajad ei ole rahul varajase koolipäeva algusega;
- kuidas integreerida huviharidust formaalse haridusega;
- paaristunnid;
- „Liikuma kutsuva kooli“ rakendamise võimalused Viimsi koolis, sh rattaparkla ja hooviala uuendamine.


6. Tundide asendamisest. Piret Simmo, Aime Niidas.
Piret Simmo tõstatas mure seoses viimastel kuudel aktiivselt päevakorda kerkinud tundide ära jätmisega, eriti esimeste ja viimaste tundide osas. Seni on Viimsi koolis asendatud tunnid parimal võimalikul moel, st võimalusel asendab see õpetaja, kes on võimeline seda tundi andma. Nüüd oleme millegipärast olukorras, kus asendamine parimal võimalikul viisil on osutunud võimatuks. Tundide ära jätmine ei ole kooskõlas põhikooli ja gümnaasiumi seadusega, mis ütleb, et õpilased saavad kätte kõik ette nähtud tunnid õpetaja juhendamisel. Nii hoolekogu esimehe ja kooli õppejuhtide poole on viimastel kuudel pöördunud lapsevanemad murega, et tunde jäetakse ära ja õpetajad paluvad lastel tulla kooli 2. tunniks või viimased tunnid jäävad ära. See on probleem. Tundide ära jäämist või asendamist iseseisva tööga on võimalik jälgida kooli kodulehel asenduste tabelist. Kui sinna on märgitud „tunnid, mis toimuvad iseseisva tööga“, siis need tunnid on ära jäetud, ilma asendamiseta.
Seega küsimus direktor Aime Niidasele on: miks jäetakse ära esimesi ja viimaseid tunde, miks neid enam ei asendata parimal võimalikul moel? See on ka küsimus distsipliini harjutamises – kool on koht, kus tunnid toimuvad ja siin toimub õppetöö. Samuti on oluline märkida, et vallasisesed bussi käivad kellaajaliselt, ning lapsed, kes peaks tulema 2. tunniks ei saa valla bussiga tulla, kuna bussiajad ei dubleeri hilisemat tulemist. Lisaks näeb juhendatud tundide asendamist ette ka PGS ning kuni selle õppeaasta detsembrini ei ole massilist tundide asendamata jätmise või iseseisva töö andmise probleemi olnud.
Aime Niidas vastas, et see ei ole tõsi, et varasemalt ei ole mitte kunagi ühtegi tundi Viimsi koolis ära jäänud. Ning terves Eestis ei ole ühtegi kooli, kus kunagi ühtegi tundi ära ei ole jäänud. Aime Niidas kinnitas, et 1. kooliastme osas tunde ära ei jäeta (või kui, siis äärmisel juhul), sest väiksemate lastega on koolil ka järelevaatamise kohustus. Jaanuari kuus asendati näiteks 322 tundi.
Aime Niidas kinnitas, et kõigil – direktoril, õppejuhtidel, personalil - on see vastutus, et koolis peavad tunnid toimuma, kuid vahel on mõistlikum õpetada lapsele aja kasutamist ja anda talle iseseisev töö. Tundide ära jätmine annab võimaluse koolilastel õppida enesejuhtimise kaudu. Nagu tööl ei toimu enam lihtsalt istumise tunde, ei peaks ka koolilastel olema eesmärk olla kellast kellani koolis. Haigelt õpetajalt ei saa ju eeldada, et ta valmistaks tunnid ette. Kui tundide ära jätmine ei ole aktsepteeritav, tuleb kaaluda, kas kool peab loobuma erinevates projektides osalemisest ning personali koolitamisest, sest need tingivad õpetajate eemaloleku õppetööst, samuti ei saa siis kool soosida õpetajal töötamise ajal end harida (ja võtta õppepuhkust) jms.
Merle Sepp õppejuhina on seisukohal, et tunde ära jätta ei saa, peab leidma võimaluse asendamiseks. Kui õpilane õpib juhendamise teel, siis ta õpib tegelikult. Iseseisvat tööd peab ka loomulikult tegema, aga see on ette nähtud vajadusel kodutööna. Viimsi kooli kõik senised direktorid on olnud seda meelt, et tunde asendama peab pädev inimene. Viimsi kooli eelis on see, et oleme suur kool ning üldjuhul on peaaegu alati võimalik leida asendama õpetajaid, kel parasjagu oma tundi ei ole ning kes on konkreetset asendust tegema pädev.
Margus Kruusmägi arvas, et tunde on koolides ikka ära jäetud ja see on täitsa normaalne kui tunnid ära jäävad (kui õpetaja jääb haigeks nt) selmet neid asendatakse mittesihipärase tegevusega – multikate vaatamise vms. Siis see oleks ju pokažuha, linnukse kirja saamine, et tund on asendatud. Las laps magab siis tund aega kauem ja tuleb hiljem kooli.
Merle Sepp tunnistas, et probleem on terav olnud eriti viimasel kahel kuul ning tema poole on selles küsimuses korduvalt pöördutud. Merle Sepp oli seisukohal, et igal juhul on parem lahendus laste juhendatud tegevus asendustunnis kui lihtsalt nende ära jätmine. Ja vanemad peavad teada andma kui tundides, sh asendustundides vaadatakse multikaid.
Anni Martin juhtis tähelepanu, et kooli suurus ja iseloom ei ole ju viimaste aastatega muutunud, keskkooli välja viimisega isegi väiksemaks läinud, õpetajad on ka varasemalt osalenud erinevates projektides ja end koolitanud, kuidas siis sellest aastast ei ole enam võimalik asendamist ette näha, vaid tunnid massiliselt ära jäävad. Probleemi olemus peab olema siis kuskil mujal? Kus see probleem siis on?
Aime Niidas rõhutas, et küsimus on põhikooli astmes, kus lapsed on võimelised iseennast juhtima ja oma aega planeerima. Kas parem on see, et 6. klassis vaadatakse Nu pogadiid või kasutab aega millekski kasulikuks. Asendustunni kvaliteet, ka siis kui multikaid ei vaadata, on madal.
Merle Sepp tõi välja, et lapsed on erineva tasemega ning kõik lapsed ei tule iseseisva töö ja enesejuhtimisega toime. Igal juhul on juhendamine ja juhendamise teel õppimine kõige õigem variant, ka näiteks järgmise päeva kontrolltööks õppimiseks vms. Eelnevatel aastatel on leitud ressurss, et asendused teha, praegu millegipärast enam mitte.
Õpetajate esindajad tõid välja, et asendamistundide asemel massilist multikavaatamist ei toimu. Tundide asendamine on ette valmistamata ainult siis, kui asendamise vajaduse tingib õpetaja haigestumine. Haiged tõesti ei saa oma tunde ette valmistada. Kõikidel teistel kordadel (puhkused õppepuhkused, erinevates projektides osalemisega seoses õppetööst eemalviibimised) on õpetaja oma tunnid ette valmistanud ja vajalikud materjalid asendusõpetajale esitanud ning asendustunnid kvaliteetselt antud.

7. Viimsi kooli ja hoolekogu vahelisest koostööst; Viimsi Kooli palgajuhendist.
Aime Niidas teavitas hoolekogu, et edastas 25.01.2019 Piret Simmole Viimsi Kooli palgajuhendi hoolekogu päevakorda võtmiseks ja arvamuse andmiseks. Piret Simmo ei pidanud seda vajalikuks hoolekogu liikmetele edastada, sest õpetajate uued palgad hakkasid kehtima 01. jaanuarist 2019. Aime Niidas selgitas, et Vabariigi Valitsus võttis vastu määruse 20.12.2018 õpetajate uutest palkadest. Vastav valla korraldus edastati Viimsi Kooli 08.01.2019 – seega ei olnud võimalik palgajuhendit hoolekogule arvamuse andmiseks edastada enne õpetajate uue palga kehtima hakkamist. Palgajuhendisse viidi sisse muudatused selliselt, et kaoks ära palganumbrid ja need asenduks põhimõtetega ehk siis viited valitsuse määrusele ja valla korraldusele. Õpetajate jaoks töötasu madalamaks ei muutunud.
Piret Simmo tõi välja probleemi, et direktor Aime Niidasele on mitmed korrad sügisel tehtud ettepanek vaadata vajadusel koos läbi kooli dokumentatsiooni muutmiste ajakava ja planeerida oma tegevused varakult. Aime Niidase poolt ei ole sellele ettepanekule reageerinud ja dokumentide muutmiseks vajalik ajakava on koostamata. Informatsioon oli palgajuhendi jaoks juba varem olemas ja selle jätmine viimaseks minutiks oli probleem. Senine hoolekogu töö kogemus on näidanud, et varasematel aastatel on sarnane dokumentatsioon ettevalmistatud õigeaegselt. Lisaks on probleem, et hoolekogule saadetud juhendis olid muutused selgitamata ja oli teadmata, kas õpetajad on ise sellele juba arvamust avaldanud ning on laiem arutelu toimunud. Sisuline muutus on lapsevanematele oluline teadmine.
Liina Mugu juhtis tähelepanu, et palgajuhendi osas arvamuse avaldamise mittelülitamine hoolekogu koosoleku päevakorda ei saa olla ainuisikuliselt hoolekogu esimehe või mõne liikme ainuõigus. Iga hoolekogu liige võib palgajuhendi osas avaldada arvamust – arvamuse avaldamine on ka arvamuse esitamata jätmine, kuid iga liige peab saama seda ise otsustada ning seda ei saa esimees kuidagi vetostada. Konkreetsel juhul saab see olla vaid esimehe enda isiklik seisukoht, sest hoolekogu pole temale selleks mandaati andnud ja seega ei saa ta selles osas esindada hoolekogu üldist arvamust.
Piret Simmo selgitab, et hoolekogu koosolekute vaheline periood on hoolekogu liikmetele tööaeg ja kõike ei ole võimalik kiiresti korraldada.
Senine konstruktiivne ja üksteisega arvestav koostöö kooli ja hoolekogu vahel, on muutunud viletsaks. Pinged on tekkinud seoses palgajuhendi kinnitamisega, tööde planeerimisega jm küsimustega. Pingeid esineb ka hoolekogus endas. Pingete olemasolu ja koostöise õhkkonna puudumist nentisid kõik sõna võtnud.
Seoses tekkinud olukorraga tegi Liina Mugu Piret Simmole ettepaneku kaaluda hoolekogu esimehe kohalt tagasi astumist, et taastada hoolekogu ja haridusasutuse usalduslik ja positiivselt meelestatud koostöö.
Margus Kruusmägi juhtis tähelepanu, et hoolekogu on eeskätt nõuandva iseloomuga organ. Valdavalt antakse erinevates küsimustes arvamusavaldusi või hinnanguid. PGS kohaselt annab hoolekogu nõusoleku vaid põhikoolis õpilaste arvu erandjuhul suurendamiseks ning ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks. Hoolekogu esimees ei juhi kooli, vaid koolidirektor juhib. Tekkinud on leerid ja üksteisele vastandumine, mis ei vii kindlasti kuhugi. Viimsi kool on olnud väga tugev hariduse kvaliteedis, ning vallale oluline sümbolväärtusega asutus ning selle sellisena säilimine ning hea kuvand on vallale kui koolipidajale oluline. Lõpetuseks soovitas Margus Kruusmägi hoolekogul tutvuda Tartu ülikooli haridukorralduse lektor Jüri Ginteri artikliga „Hea kooli käsiraamat: Hea hoolekogu ühendab“, kus on lahti kirjutatud hoolekogu ülesanded ja välja toodud, et valesti tegutsev hoolekogu teeb koolile rohkem kahju kui varjusurmas hoolekogu. Hoolekokku ei tohiks valida inimesi, kes soovivad hakata direktori ja õpetajate järel nuhkima, teostada oma võimuiha, rahuldada uudishimu või peletada igavust.
Piret Simmo täiendas Margus Kruusimäe mõtet ja lisas et lisaks hoolekogule esitatud soovitustele on samas käsiraamatus välja toodud soovitused ka kooli direktorile ning KOV tasandile. Piret Simmo tutvustas Margus Kruusimäele sügisel tehtud Viimsi kooli rahuloluküsimustiku kokkuvõttest saadud infot, et hoolekogu tööga on olnud rahul üle 80% õpetajatest ja lapsevanematest. Viimsi kooli hoolekogu on oma tööd teinud läbi aastate rahulikult, vastutustundlikult ja koostöiselt kooli juhtimisega.
Liina Mugu juhtis korduvalt tähelepanu, et tema on olnud vastu sellele, et hoolekogu esimees võtab sõna ja omab seisukohti, ilma hoolekoguga eelnevalt teemasid läbi arutamata.
Anni Martin märkis, et keskenduda tuleks probleemi lahenduste otsimisele ning ära ei tohiks unustada, et hoolekogu, samuti vanematekogu, roll on esmalt ikkagi esindada kooli ja valla jaoks üht olulisemat huvipoolt – lapsevanemaid. Kui kooli ja hoolekogu vahel ei ole koostöist õhkkonda, ei saa lapsevanemad sellega rahul olla.
Margus Kruusmägi pakkus, et vallavalitsus kooli pidajana kaardistab tõstatunud probleemid, kohtub selleks õppejuhtide, õpetajate esindajatega, hoolekogu esindajatega ja teiste vajalike isikutega, et taastada töörahu ja koostöisus koolis ning kooli ja hoolekogu vahel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Anni Martin Piret Simmo
protokollija koosoleku juhataja